Oli pühapäev, mida alustasime kahekesi ja l6petasime kolmekesi

Ühe sünnituse lugu, ehk James Bondi maagilised v6imed. :-)

4/11 oli üks ilus päikesepaisteline pühapäev. Tegime hommikuks pannkooke ja v6tsime asja vabalt. 12ks läksin linna et Aivega kokku saada. Tegime väikese kohvi, ja lobisesime niisama. Siis sai Magasinis ringi tuuseldatud eesmärgiga Christianile uued talvesaapad leida. Valik oli kahjuks Magasinis suht naeruväärne, ja otsustasime linna edasi liikuda. Teel kohtasime Christiani vana naabrit Sørenit, kellel jutust ja lugudest just puudust ei tule. See tähendas et meie shopping jäi sinna paika, ja l6puks avastasime, et 15 minuti pärast hakkab James Bond'i film, kuhu meil olid piletid ostetud.Nii et siis panimegi padavai pool jooksuga läbi ostutänava kino poole. J6udsime sinna 6igeaegselt ja film v6is alata.

Umbes 15 min peale filmi algust tunnen, et k6hust käivad kahtlased valud läbi, aga arvasin et need on need Braxton hicksi tuhud, ja eks need varsti üle lähvad. Aga vot... v6ta näpust onje, ei läinud teised kuhugi. Otsustasin Christianil filmi l6puni vaadata, enne kui talle ütlen, et mul tuhud on. Film oli muideks väga hea. :-)

Need tuhud ei olnud alguses miskit erilist. Nii et peale kino, ca kella 18 paiku, läksime koju. Rongi peatuse poole liikudes nägime, et meie rong on just ette tulnud, nii et panime aga siis veel jooksuga selle peale. Christian kartis et mul ühel heal hetkel see vesi lendab sellise jooksu pealt igasse ilma kaarde, aga ei miskit.
J6udsime siis koju, tegime süüa, vaatasime kaks filmi ära, millest üks, nii irooniline kui se ka pole, oli rasedusest ja sünnitusest. Ja siis vaikselt hakkasid tuhud tuure üles v6tma, ja läksid järjest tugevamaks.

Kell 23:30 oli tunne juba suht püss, ja helistasime haiglasse, et teatada et me nüüd tuleme. Kui umbes kesköö paiku sinna j6udsime, oli sünnitusosakonnas suht vaikne. Ämmaemand tsekkas mu siis üle ja teatas et ma olen 3-4 cm avanenud ja et nüüd läheb veel k6vasti aega, enne kui t6eline sünnitus käima läheb. Tavaliselt arvestatakse 1 cm tunnis. Issver, selle peale ma pidin küll ära mineastama, kuna valud olid juba suht väljakannatamatud. Jalad värisesid metsikult sellest pingest.

Mäletan, et mulle käis tohutult pinda, et k6ik ämmaemandad tegutsesid aeg luubis, kui mina seal valude käes vaevlesin. Alles siis hakati valves olevaid ämmaemandaid tööle kutsuma. Ja ma teatasin, et ma tahan epiduraali NÜÜD ja KOHE, siis teatati, et eks nad varsti selle epiduraali arsti kutsuvad. WTF?! "Varsti" just isn't good enough!!!
Siis l6puks tulid need kaks ämmaemandat kohale, kes minu sünnitusel pidid osalema. Ja kui nad teatasid, et pean nüüd sünnitustuppa minema, mis on umbes 20 sammu kaugusel, siis m6tlesin, et sinna ma küll oma valudega omal jalal kohale ei j6ua. Teel sinna elasin paar tuhku veel üle. Grrrr.... hirmus valu.

Siis vaevlesin seal erinevas poosis, millest ükski ei ole eriti mugav sel hetkel, aga selili olek on neist k6ige hullem. Ma ei saa aru, kuidas telekas alati näitab k6iki selili sünnitamas?!?!?! Ja üks hetk tunnen, et tohutu pressimise tunne on peal. Ämmaemand siis tsekkas, et ma jube kiirelt k6igile üllatuseks 10 cm avanenud, nii et hakaku ma aga pressima. Eks ma siis pressisin, ja järsku käis pauk ja vesi tuli nagu Niagaara juga. Nii Christian kui ämmaemandad j6udsid vaid viimasel hetkel eest ära hüpata. Ja siis ei läinudki enam kaua, kui poiss oli käes.

Oliver sündis 5/11 kell 03:45, kaalus 3816 grammi ja oli 54 cm pikk.

Nats peale Oliveri sündi tuli siis epiduraali arst läbi, ja oli l6puks valmis mulle blokaadi panema. :-) Too little too late, mister! Nii et kogu sünnitus läks ilma igasuguse valuvaigistamiseta. Jube uhke enda üle. Kuigi mingi hetk nende k6ige v6imsamate valude käes v6ideldes käis küll kiire keisril6ike m6te läbi, kuid 6nneks siiski kadus ta sama kiiresti kui tuli.

Ämmaemandad kirjutavad ka pisikese sünnituskaardi, kus lapse andmed peal. Ja üks ämmaemand joonistas selle kaardi alla nurka ferrari auto, kuna poiss saabus nii kiiresti. :-D

Mäletan veel et mingi hetk sünnituse käigus ütles üks ämmaemand, et tema tahab endale nelja last. Mille peale mina siis pressituhkudes küsisin ta käest: Aaare yooouu suuure?! :-D Christiani meelest oli see minu poolt hea sünnituse huumor. :-)

Siit siis meie pisiprintsi pilt.

Milleks minna otse, kui saab ka ringiga

Tellisin endale ühelt taani kodukalt saapad. Saan siis üks päev e-maili et minu pakk on teel ja saan taani posti kodulehelt jälgida, kui kaugele pakk on j6udnud.
ûks päev tsekkasin siis, et pakk on sealt firmast (taanis) peale v6etud ja teel distributsiooni. Täna tsekkasin, et no kaugel nüüd on. Nüüd siis on pakk näiteks j6udnud Lübeck'isse Saksamaal. Ehk siis WTF? :-/

Milleks pakke taani siseselt otse laiali vedada, kui saab ka kiire ringi Saksamaale teha. :-S

Eks siis jälgin edasi, et kas tuleb Saksamaalt ilusti tagasi taani ja siis minu juurde, v6i saadetakse vahepeal kuhugi vahemere äärde ka nagu "just in case". :-)

Elu müstilised pooled ... Ja siis me imestame, miks paki saatmine taanis nii kallis on. :-)

Köha

Sain juba 1,5 nädalat tagasi mingi super crazy köha, nii et läksastan tuhat korda päevas oma kopse välja nii et hing kinni. Panin siis arsti juurde aja kinni, et mingit ravi saada. Ülla ülla... teadmiseks k6igile rasedatele, siis ei leidu ühtegi pilli ega muud rohtu köha vastu, mida rasedatel oleks lubatud v6tta!!! WTF.... nii et ei jää muud üle kui edasi läkastada. Ja nagu ma juba mainisin, siis keeldin ma enne sünnitamast, kui köha üle on läinud, kuna mitte millekski muuks köha k6rvalt energiat ei jätku.

Nii et uskumatult alahinnatud on see seisund, kus sul pole külmetuse sümptomeid ja saad normaalselt hingata ja öösiti magada.

Ise kaldun arvama, et see siis minu karistus rasedusega seoses, kus ma siiani olen keksinud, et mul nii lihtne ja tore rasedus olnud et ei päevagi iiveldust ega valusid ega miskit. Ja nüüd palun väga onje.

Reality check

Ok, suht 66nsaks v6tab seest, kui saad teada, et kolleeg, kelle naisel oli sünnitamise tähtaeg 3 päeva peale minu oma (9/11), sünnitas laupäeval (13/10) juba. Siis m6tled küll, et nüüd v6ib see t6esti iga hetk juhtuda.

See on see, kui kured järjest varem l6unasse hakkavad lendama onje.

Mina aga keeldun enne sünnitamast, kui see metsik köha on üle läinud! Loodetavasti juhtub see varsti, kuna muuks nagu j6udu ega jaksu pole, peale kopsude välja köhimise. :-S

(N6udlus + pakkumine) * hirm ja eba6iglus

Kui Taanit üldjuhul peetakse heaolu ühiskonnaks, siis on heaolu ühiskonnal ja bürokraatial väga tihe seos. Näiteks selline näide. Suht palju inimesi Taanis soovivad üürida korterit ja on ka palju neid, kes soovivad oma korterit üürnikele välja üürida. Iseenesest win-win seis, AGA konks selle asja juures on, see, et korteri väljaüürijad v6ivad saada täiega tünga. Näiteks kui väljaüürija m6tleb, et v6tab korteri eest täpselt nii palju, et kataks korteriga seotud kulud, siis v6ib üürnik minna järgmisel päeval üürnikke toetavasse organisatsiooni, ja kontrollida, kas see üür on ka m6istlik. See organisatsioon, et ei v6ta aluseks korteri omaniku väljaminekuid, vaid v6tab aluseks vaid korteri suuruse, seisukorra, asukoha, ja mis samas kategoorias korterite eest teised üürnikud maksavad. Ehk siis ütleme, kui omanikul on korteriga seoses ca DKK 7000 väljaminekuid kuus, siis v6ib see organisatsioon vabalt otsustada, et tegelik reaalne üür selle korteri eest peab olema näiteks DKK 4000 kuus. Ja kui selline seis juhtub olema, siis ei saa omanik rohkem üürniku käest n6uda ega üürniku välja visata. Mis tähendab seda et omanikul tekib iga kuu DKK -3000 kahjumit korteriga seoses. Ja kui üürnik näiteks pool aastat on maksnud need DKK 7000 kuus, ja siis otsustatakse et tegelik üür on DKK 4000, siis peab korteri omanik tagasi ulatuva j6uga maksma üürnikule liigse summa tagasi. 

Veel üheks tüngakohaks on see, et kuigi üürilepingusse on kirjutatud et m6lemal osapoolel on 6igus leping üles öelda 3. kuu ette teatamisega. See siis tegelikult ei kehti välja üürija puhul, kus on ülesütlemise ajaks alati 12 kuud. Selle k6ige juures peab väljaüürijal olema hea p6hjus üles ütlemiseks. Vastasel juhul ei ole üürija kohustatud sealt korterist välja kolima. Ehk siis p6hjused nagu: 1) soovin korteri müüki panna 2) soovin korteri välja üürida kellelegi teisele jne, ei ole piisavad. P6hjuseks peaks olema näiteks: 1) väljaüürija on tööasjus töötanud välismaal, ja soovib nüüd korteri üle v6tta ja tagasi kolida 2) väljaüürija on lahku läinud oma partnerist ja soovib korteri ise üle v6tta jne. 

Ja neid tüngareegleid on tohutult. Selle k6ige tipuks on uskumatu, et see sama organisatsioon ei ole n6us väljaüürijaid abistama, et kindlaks teha algusest peale, mis oleks 6iglane üürisumma selle korteri eest. Ehk siis enamustel juhtudel saab 6iguse üürija, ja kannatajaks on enamasti väljaüürija. 

Nii et kui ma enne m6tlesin, et kui ma oma korterit 1. jaanuariks müüdud ei saa, siis üürin välja, siis nüüd olen veendunud, et see hea m6te kindlasti ei ole. Iseenesest kurb et see seadusandlus nii eba6iglane on, sest turul on iseenesest nii n6udlust kui pakkumist, aga enamustel juhtudel on deal-breakeriks ebakindlus ja hirm "k6rvetada" saamises. 

Size matters

Tänane päevaavastus:


Avastasin täna, et üks paar saapaid, mis mul juba olemas on olnud ca 2 aastat, on erineva suurusega. Ehk siis parem jalg on 38 ja vasak 39. Täitsa p6nev värk. Mul iseenesest vasak jalg suurem nats paremast, ja vahel ikka imestaisin, et kuidas see parem vahel ikka nii ümber on. Nüüd siis sellele imestusele täiesti selge lahendus. Aga siiski kuidagi uskumatu et selline viga poes juhtuda v6ib. Poes sai kusjuures ainult suurus 39-t proovitud. Müstika ikka.

Kirssidega k6igile!

Ei ole päeva, mida kilo magusaid ja mahlaseid kirsse/mureleid v6i arbuus heaks ei suuda teha. Ja kes ütles et neid koos nautida ei saa?!

 

Läbi raskuste tähtede poole

Meie kodukene kogub vaikselt k6rgust. Vahel ehk isegi liige vaikselt ....

Nüüd siis on täis k6rgus saavutatud.

K6ige armsam reklaam

Name-dropping does not help in situations like these! ;-)

Kellel janu, sellel jalad!

Paar päeva tagasi tekkis mul meeletu borsi supi isu. Ma pole seda juba mega kaua söönud, veel vähem seda ise teinud. Täpsemalt siis pole ma seda kunagi ise teinud. Aga kui isu tekib, mis ära ei kavatse minna, siis ei jää muud üle kui supi valmistamine omal nahal ära proovida. 

Sai tehtud ka kiire k6ne supi-proff emale, kes siis jagas oma soovitusi supi keetmiseks. 

Üritasin ka netist leida ühe autentse Borsi retsepti. Nagu alati, leidub netis miljon versiooni borsist. Osadel käis näiteks selline p6nev koostisosa nagu 1 liiter viina sees. Ja ma ei tee nalja. Vaadake ise siit lingist. See retsept küll muidu taani keeles, aga s6na "vodka" on suht rahvusvaheline. Rääkimata peterselli juurtest, porrulaugust ja muust "p6nevast", mis rahvas k6ik kinna sisse paneb. Minu vanaema (kes oli venelane), oleks küll hoidnud kahe käega peast kinni kui ta neid meeletuid retsepte oleks näinud. 

http://www.aarstiderne.com/Opskrifter/Opskrift/borsjtj-roedbedesuppe

Siit siis see retsept, mis mulle tundus k6ige ligilähedasem sellele, mida mina olen harjunud sööma:

* 500-700 g noorlooma liha (kui v6imalik siis kondiga, kuna kont annab puljongile ekstra hea maitse)

* 2 punapeeti

* 1-2 porgandit

* 1 suurem mugulsibul

* 500 g värsket kapsast

* 3-4 kartulit

* paar spl tomatipüreed

* natuke äädikat

* 4 loorberilehte

* pipart + soola


Keetsin liha c 1-1,5 tundi. Vahepeal eemaldasin vahtu. Lisasin vette natuke soola ja m6ned loorberilehed. Siis koorisin ja riivisin peedid ja porganidid. Peedi praadisin nkoos tomatipüreega kergelt läbi. Siis t6stsin k6rbale ja segasin äädikaga läbi, kuna äädikas aitab peedi värvi säilitada. Seejärel praadisin porgandi koos hakitud sibulaga kergelt läbi. Siis kurnasin puljongi läbi ja lasin lihal l6ikelaual natuke jahtuda. Siis koorisin ha tükeldasin kartulid ja kapsa ja panin need puljongisse keema. M6ne aja pärast lisasin porgandi sibulaga. Siis tükeldasin liha väikesteks tükkideks ja panin supi sisse tagasi. L6pupoole lisasin riivitud peedi. Ja siis lasin umbes 30 min veel vaiksel tulel keeda. 


Tulemuseks oli vana hea borsi supp, nii nagu eestis olin harjunud sööma.

Häid munadepühi, kallid s6brad!

Kuninglik Armulugu

Käisin m6ned päevad tagasi vaatamas ühte uut Taani filmi - Kuninglik armulugu. Minu silmis kindlasti 5 tärni viiest väärt. Lugu räägib Taani kuningas Christian VII'st, kes on skitsofreen ja kes pannakse paari Inglise printsessiga, kellega nad tegelikult on kaugelt sugulased. Mingi hetk on kuninga m6istus ikka korralikult korrast ära, ja talle palgatakse isiklik ihuarst, kes tema eest peab hoolitsema. Ihuarst armub aga kuninga naisesse, ja hakkab ise kuninga üle vaikselt v6imust v6tma. Film p6hineb t6esti sündinud lool.

Nägin, et see film on alates 30. märtsist ka eesti kinodes jooksmas. Nii et kellel vähegi tahtmist 18nda sajandi kuninga lugu vaatata vahelduseks USA actionile, siis see on see 6ige film. Kindlasti ei kahetse.

Phuket

a siis peale kogu seda Austraalias ringi rallimist v6tsime m6ned päevad vabalt ja lebotasime Phuketis Kamala rannas. Phuketisse saabudes selgus et meil oli kodutöö tegemata, seega ma ei mäletanud et mul oli saabumisel vaja viisat taotleda. Nii me siis seisime pika järjekorra ära, mille peale see ohvitser teatab et mingu ma aga viisa taotlemise järjekorda. Deem küll noh. Ja viisa maksis 1000 Baht'i, ja kaardiga maksta ei saanud. Siis Christian pidi jooksma sularahaautomaati otsima lennujaamast. L6puks saime viisa siis kätte. Järgmine samm, kohvrid. Loomulikult olid meie kohvrid ainukesed, mis Phuketisse ei saabunud. Grr... ma olin juba parasjagu paanikas, et mul polnud läätsesid ega miskit olemas. K6ik muidugi kohvris. Mis siis ikka, läksime siis kohvriteta oma hotelli. Keegi taktsojuhtidest ei tundnud seda hotelli ja vaatasid meid kahtlase pilguga. L6puks üks vana papi ütles, et ta üritab meid kohale viia. Ja teekond sinna oli pikk..... m6tlesin et ei tea kuhu see papi meid tegelikult viib. Aga kohale me j6udsime. Hotell oli väga armas, aga selle ümbrus oli suht jube.

Järgmisel hommikul esimese asjana ostsime endale uued bikiinid ja ujumispüksid, ja lippasime randa. Ja 6nneks juba poole päeva pealt teatas hotelli mees et meie kohvrid on hotelli poole teel. Jehuuu... see tegi päeva veelgi päikesepaistelisemaks. Tegime vaata et tireleid ja viskasime silda selle peale. :-)

Rand seal suht ülerahvastatud ja peamisteks turistideks olid venelased, rootslased ja kindlasti leidus ka hunnik taanlasi ja muid eurooplasi. Need ehk hoidsid madalamat profiili. Restoranides olid isegi menüüd tehtud tai, inglise, rootsi ja vene keeles. Appiiii.... Venelased saavad seal t6enäolseilt ainult vene keelega hakkama ilma et oskaks s6nakest vene keelt. Nende menüüde t6lge oli suht selline Google translate t6lge, mis alati ei olnud just k6ige 6igem ja loogilisem. :-D Selle üle sai meil k6vasti nalja.

Viimasel päeval oli meil veel veidi tai raha alles ja otsustasime siis vee skuutritega nats rallitada. M6eldud - tehtud. Pool tundi rallisime ringi nii et seda nägu, ja mul muidugi m6lemad käevarred mega kärssand ja Christianil pole häda midagi. :-/ Tüüpiline case noh. 6nneks saime ikka nats pruunimaks, mis oli ka meie eesmärk et me p6him6tteliselt enne tagasi ei lähe, kui vähegi jumet peal on. :-)

'

Kamala beach by day

Kamala beach by night (leia pildilt äike)

Selline reis siis meil see kord.

Perth

K6rbest lendasime siis edasi Austraalia läänekaldale - Perthi. Laenutasime lennujaamast kohe auto, kuna infrastruktuur pole seal just k6ige efektiivsem.

Perthis peatusime Kenny ja Keiti juures. Osa ajast chillisime omal käel ringi, kui Kenny ja Keiti tööl olid, ja ühel päeval käisime Rottnest Island'il. See on lahe saar ühe v6i paaripäevaseks külastuseks. Ilusad rannad ja saab rattaga ringi seigelda. Nii me siis lebotasimegi suurema osa ajast rannas, kus mingi ülbe sisalik käis meilt sööki lunimas. Ise nii äkiline et jube. Mulle need neljajalgsed roomajad absull peale ei läinud. :-S

Kutid hakkasid usinalt liivalossi ehitama, aga l6petasid ikka spa's, kuna see loss muudkui varises sisse. :-D

 

Tagasi teel leidsime ka ühe water funparki, kus nats aega sai veedetud enne laevaga tagasi s6itu.

Rottnest Island beach

Ayers Rock ehk Uluru

Peale Känguru saart suundusime edasi kesk-Austraaliasse, kus asub maailma suurim kivi - Ayers Rock ehk Uluru (aborigeenide keeles). Selle ümberm66t pidi olema ca 9 km.Esimesel päeval nägime seda ainult eemalt ja vaatasime kuidas päike selle taha loojub. K6rbes on liiv jälle tulipunane.Ka siin k6rbes oli majutus mega kirves. Maksime ühe (pooliku) öö eest EEK 4000 krooni, ja pidime juba 04:30 ärkama et j6uda kella 05:00 tuurile Desert Awakening. Meid viidi siis offroad bussiga keset k6rbet ja serveeriti hommikusöök, samal ajal kui me nautisime päikeset6usu. Hiljem suundusime siis edasi selle Ayers Rock'i juurde. Meie giid 


rääkis erilugusid sellest ja mida see kivi kohalikele aborigeenidele sümboliseerib. Selle kivi peale sai ka ronida. Kahjuks meie giidituur seda ette ei näinud, ja aborigeenidele see ei pidavat meeldima, nii et me siis käitusime kuulekalt ja uuristasime seda kivi kahe jalaga maa peal.Nägime ka m6ningaid aborigeene. Nad hoiavad siiski omaette ega taha turistidega eriti lobisema tulla.

                                 
                                                                                                                                              

Vahepeal tulid meil k6rbes kaamlid vastu. Need uitasid vist seal suht omapead. See pole 

just selline loom mida oskaks oodata just Austraalia k6rbes, aga näe v6ta näpust. Tuleb välja, et kunagi aastaid tagasi toodi kaamlid kesk-idast Austraaliasse töö loomadeks. Ja kui neid enam vaja polnud, siis kästi nendel kaamlikarjustel need kas tagasi saata v6i maha lasta. Karjustel hakhakkas aga kaamlitest kahju ja nad lasid nad lihtsalt k6rbesse lahti. Seal on nad siis ennast väga hästi sisse seadnud ja neid pidi seal olema ca 1,5 miljonit. Nüüdseks on nad muutunud juba kahjuriteks, kes söövad igasugu taimi, mida nad tegelikult süüa ei tohiks jne. :-) Ja p6hiline nali on see, et nüüd ekspordib Austraalia kaamleid kesk-idasse. :-D

Kangaroo Island

Adelaide'st v6tsime bussi l6unasse, kus peale 1,5-tunnist s6itu hüppasime praami peale üle ja suundusime Kangaroo Islandi'le. Praamis6it oli küll nii 66tsuv, et kui see oleks 15 min kauem kestnud oleks ma t6enäoliselt näost roheline olnud ja ropsinud nii et seda nägu. Pole varem kogenud et samal ajal saab k6igutada üles-alla ja ühelt poolt teisele. Väga ebameeldiv elamus. Brrr... Siin kohal v6in kohe lisada et tagasi tee oli täpselt sama hull. Hea nali tagasi teel oli see et me istusime siseruumides ja konditsioneer jahutas nii et seda nägu. Kui ma teenindatajel palusin selle nats maga keerata, siis öeldi mulle selle peale, et see jahe 6hk aitab merehaiguse vastu, ja et ma vist ei olnud eilsel praamil?! Ma siis vastasin viisakalt et ega ma ei olnud jah, ja soovinud detailsemalt uurida, et mis seal eilsel praamil täpsemalt juhtus. :) Nii et siis külmetasime nii et huuled sinised 45 min, aga toit ikka püsis sees. :)



Saabudes Känguru saarele rentisime auto. Christian oli eelnevalt juba meile pisikese WV Polo tüüpi auto bookinud, aga kuna neil enam seda tüüpi polnud alles, siis saime Toyota Raw4 (4x4) väikese auto hinna eest. Tädi aga ütles, et me offroad'idida ei tohi sellega. Nad ei ole vist selle auto p6hipointist aru saanud. :-P Nii et me siiski tegime nats pätti ja rallisime offroadid ka seal. Probleemiks oli siin kohal see, et nii pea kui asfalt teelt k6rvale kalduda, siis oli liivatee tulipunane. Ehk siis meie hall auto muutus ka ülikiiresti punaseks, mis reetis ehk nats meie pättust. :-P Siis andsime maanteel nats rohkem gaasi ja sellega sai jälle 6ige värvi enam vähem tagasi. ;-) Christianil tuli see valel pool teed auto juhtimine üllatavalt hästi välja. Paar korda ehk läksid kojamehed suunatule asemel tööle, aga see väike mure. :) Automaatkäigukast aitas ka asjale kaasa.
Meie hotell asus siis teises saare otsas, mis on umbes 160 km kaugusel. Vahepeal tegime vahepeatuse Seal Bay's, kus oli palju merel6visid parasjagu rannal päikesekäes peesitamas. Tuli ka välja et nendel oli parasjagu paaritusaeg ja igal isasel merel6vil oli oma korralik haarem enda ümber kokku kogutud. Ja kui m6ni emane vahepeal tahtis nats eemale liikuda, siis sai kohe vanamehe käest kurjustada, ja jäi ikka enam vähem oma kohale paigale. Giid ütles et me ei tohi lähemale kui 10 meetrit neile minna, sest kui see isane kurjaks peaks saama, siis ta jookseb kiiremini kui inimene. :) Täitsa l6pp ikka et ta suudab oma 300 kg kiiremini liigutada kui inimesed vähem kui 1/3 sellest massist.

Meie hotell asus siis teises saare otsas, mis on umbes 160 km kaugusel. Vahepeal tegime vahepeatuse Seal Bay's, kus oli palju merel6visid parasjagu rannal päikesekäes peesitamas. Tuli ka välja et nendel oli parasjagu paaritusaeg ja igal isasel merel6vil oli oma korralik haarem enda ümber kokku kogutud. Ja kui m6ni emane vahepeal tahtis nats eemale liikuda, siis sai kohe vanamehe käest kurjustada, ja jäi ikka enam vähem oma kohale paigale. Giid ütles et me ei tohi lähemale kui 10 meetrit neile minna, sest kui see isane kurjaks peaks saama, siis ta jookseb kiiremini kui inimene. :) Täitsa l6pp ikka et ta suudab oma 300 kg kiiremini liigutada kui inimesed vähem kui 1/3 sellest massist.

Meie resort asus metsa sees. Majust maksis must miljon jälle, kuna valikuv6imalusi oli väga vähe. Nii et v6tad kalli hinna eest toa v6i magad autos v6i taeva all. :-/ Ka siin 6nnestus elektri katkestust kogeda. 6nneks mitte nii kaua kui Adelaide's. See vist oli seal Kapa-Kohilas suht tavaline asi. Hommikusöök maksis EEK 360 per face ja koosnes enamasti röstitud saiast ja moosist. :-S Sellele ütlesime me siis Ei aitüma, ja s6ime hommikust lähedal asuvas rahvuspargis, kus sai korraliku sandwishi kätte EEK 50-60 eest kui ma 6igesti mäletan.

Peale hommikusööki läksime sinna rahvusparki trekkima. V6tsime ambitsioonikalt ette 10 km raja. Ja mille me loomulikult maha unustasime oli veepudel. Nii et tagasi tulles oli selline janu et hakka v6i nutma. :) Ja k6ige jamam kogu selle loo juures oli see, et mina otsisin usinalt koaalasid muude otsast nii et kael kange, ja me ei näinud mitte ühtegi. Hiljem tuli siis välja et seal rahvuspargis on valed eukalüpti puud parajasti, et nad on migreerunud teise parki. Krt küll... seda oleks v6ind siis kohe öelda. Urr ma ütlen, ma olin kuri. :)

Hiljem s6itsime veel ringi ja vaatasime üle tuletorni ja Adminral's Archi, mis oli selline koopa taoline moodustis kalju sees. Seal olid parajasti platsis ja Uus-Meremaa hülged.Seejärel vaatasime üle Remarkable Rocks. Need on looduse poolt tekitatud kivimoodustised. Super lahedad näevad välja. Ja 6nneks just enne meie saabumist lahkus üks suur hiina turistide grupp, nii et meil 6nnestus normaalseid pilte teha ilma et miljon hiinakat seal peal oleks.Meie resorti hoovi tulid igal pärastl6unal armsad wallaby'd (väikesed kängurud). Hotelli poolt anti meile mingeid kr6buskeid, mida tohtis wallaby'dele anda, ja need neile meeldisid. Neil on kuramuse pikad küüned, nii et kui käe ette paned, siis nad hoiavad küüntega suht korralikult kinni, et sa kätt ära ei saaks v6tta enne kui pihud on kr6binatest tühjaks söödud. :) Sinna hotelli hoovi tulid nad ühest käigust, mille ees oli kiri STAFF ONLY. Ja kuna me nägime aint wallaby'sid sealt läbi käimas, siis eeldasime et nad siis t6enäoliselt osa staff'ist. :)

Kängurusid nägime ka üksjagu. Kahju et neid iga aasta nii palju auto 6nnetustes surma saab. Aga samas tundub et nad on suht kiired paljunema, nii et väljasuremisohtu neil vist lähiajal pole. Seegi hea.
Viimastel päevadel käisime läbi ka Kingscote'st. Seal oleks pidanud muidu olema väikesed pingviinid, aga tuli välja et hetkel polnud 6ige hooaeg nende jaoks. Nii et need jäid meil nägemata. Selle eest nägime hulgimalt pelikane. Need ikke imelikud linnud. Vaatasid meid kogu aeg väga kahtlustavate pilkudega. :)
Leidsime juhuslikult ka ühe soolajärve. Suht müstilised on need ikka. 

Barossa Valley

Teisel päeval Adelaide'is bookisime ennast kohe veinituurile Barossa Valley'sse. Bussi astudes avastasime et me oleme k6ige nooremad osav6tjad sellest tuurist, aga tegelikult kujunes tuur suht lahedaks, kus tuli ka välja et nii m6nigi austraallane on isegi omadega Eestisse j6udnud. Seda ma poleks küll osanud arvata. Üldjuhul ei tea sealne rahvas Eesti olemasolust mitte kui midagi. Nii et see oli väga positiivne üllatus. Nende kogemused Eestis olid muidugi omaette teema. Näiteks selline seik kus üks mees üritas Viru väravatest pilti teha ja mingi vene naine oli kogu aeg pildi peale kippunud ja kui mees siis pildi ära tegi, siis n6udis see naine ta käest raha. Ja kui see mees siis ütles, et ise ta ronis pildi peale, siis oli naine mega vihaseks saanud ja tal vene keeles näo täis s6imanud. :) Naljakas lugu iseenesest, aga masendav et Eestit siis selliste lugude järgi mäletatakse. :-/

No aga tagasi Barossa Valley veinituuri juures tulles, siis oli meie bussijuht üliagar giid ja rääkis vaata et igast tänavapostist oma loo, mis tegi meie bussis6idu väga l6busaks. Ûldse on austraallased super s6bralikud ja avatud ja oma maast mega sillas. K6ik rääkisid erikohtadest sellise entusiasmiga, nagu nad teeksid reklaami/müügitööd, aga ei... see tuleb neil lihtsalt iseenesest nii positiivselt välja.Ühes6naga alustasime me siis oma veini degusteerimist juba kell 10:00 hommikul, kus meile 6 erinevat veini ette pandi ja hakaku me aga pihta. Ja mitte keegi välja ei sülitanud. Kokku külastasime 4 veiniistandust ja igas kohas presenteeritigi oma 6-8 eriveini, kusjuures igas kohas läksid klaasid koos veinikogustega järjest suuremaks. Viimases kohas olin ma juba suht korraliku veinivine all, nii et siis küll v6tsime tibatillukese lonksu ja ülejäänud läks sellesse jääkide pütti. Saime nii palju veel targemaks et sama viinamarja sordi veinid k6igest paari kilomeetri kaugusel v6ivad toota täitsa erimaitsega veine. Ja aasta 2011 oli halb aasta Barossa Valley veinidele. Nii et selle v6ite endale ka k6rva taha panna. ;-)Üldiselt on veinid Austraalias mega kallid tänu k6rgetele maksudele. Seega sama veini saab taanist ja paljudest teistest maadest odavamalt kätte kui selle Austraaliast kohapealt osta. Täitsa uskumatu ikka. Taani oli üldse üks suur importija Austraalia veinidel, vaata et 95% Barossa Valley veinisortidest imporditakse ka Taani.

"See kes joob palju veini, ei ole mitte veinis6ber, vaid alkohoolik."  :) (just nii ma ennast tundsingi veinituuri l6puks) :)                                                            

Adelaide

Teiseks peatuseks oli Adelaide, mis asub Sydney'st l6una pool. Adelaide ise oli jälle üks suurlinn ja minu meelest on ta Sydney'st jamam, kuna seal pole seda mereäärset atmosfääri. Muidu ikka käisime seal ringi nii et jalad villis. Ilus ja suur botaanika aed ja loomaaed on seal. Hotellis j6udsime ka kogeda mitmetunnist voolukatkestust kogu linnaosas. See käis suht pinda. Ja internetiühendust Austraalias ma ei hakka üldse mainimagi. V6i siiski... ma ei saa aru kuidas on v6imalik et see nii aeglane on nii Sydney's kui Adelaide's kui ka Kangaroo Island'il. Brr... Please... join the rest of the world on 21 century! Jesus! :-S Minul igatahes kannatust ei olnud oodata 20 min iga kord kui tahtsid uud lehekülge lahti teha. Siis ma sain aru, miks igal pool oli vaja vähemalt 20 min v6tta. Alla selle ei saa isegi oma mailboxi lahti t6enäoliselt.

Sydney

Esimeseks peatuseks Austraalias oli meil Sydney. Selle peab ikka ära  nägema kui juba nii kaugele tuled. :) Ilus linn iseenesest - mere ääres, kesklinn on enamus jaost jalutatav ja ei pea ühistranspordiga möllama. Kesklinnas on lahe Hyde Park ja botaanika aed, ja kesklinna sadamast saab v6tta praami Manly v6i Bondi randadesse. Me veetsime oma Valentinipäeva Manly rannas lebotades. Ilm oli suht tuuline, nii et siis jälgisime usinalt surfareid kes laintes möllasid.

Botaanika aias on näiteks mega palju nahkhiiri, kes on päeval üliaktiivsed. See tule mulle suht üllatusena, kuna arvasin et nahkhiired on ööloomad, aga näe... v6ta näpust. Siin Austraalias k6ik tagurpidi. :) Need nahkiired on ka palju suuremad kui need mida Eestis vahel näinud olen ja punaka karvaga, mis meenutab rebast. Ja nad teevad väga kiledat häält. Kuna ilm oli mega palav, siis neil ei 6nnestunud eriti magada, vaid rippusid enamus ajast niisama ja lehvitasid tiibadega, et tuul natukenegi jahutaks.Külastasime ka Sydney Akvaariumi, mis oli väga lahe läbikäidava veealuse tunneliga.Naljakas oli näha ka Burger Kingi, mille nimi Austraalias on Hungry Jack's. Seda siis peamiselt selle t6ttu, et selleks ajaks kui Burger King Austraaliasse j6udis, oli mingi kohalik onu mingi purgeri putka üles pannud ja nimetanud selle Burger King'iks. Nii et siis pidi see suur Burger Kingi'i kett leidma varulahenduse nimele. :)Üldiselt ei olnud tavaline söök Austraalias eriti kiita. P6hiliselt ongi igal nurgal kas burgerid v6i fish&chips. Kui normaalset toitu tahad, siis pead ikka korralikku restorani minema. L6puks oli ikka päris kopp ees selles fritüüritud toidust ja burgsidest. :-/ Üldjuhul on k6ik ka suht kallis Austraalias, aga kuna me juba siin olime, siis proovisime ikka hindadel ennast mitte takistada ja v6imalikult palju näha ja kogeda. 

Amazing Australia

Meie seekordseks sihtkohaks sai siis valitud Austraalia. Kogu reisi vältel lendasime 11 korda, nii et tagasi tulles oli mul lennukitest super kopp ees, vaatamata ka faktile et me äriklassis chillisime pooltel lendudest. Ja loomulikult pidin ma kohe 3ndal päeval peale koju saabumist juba töö asjust Stockholmi lendama. :-S Kui mu kolleeg sellest mulle esmaspäeva hommikul teatas, siis t6mbas näotoon vist küll kergelt roheliseks. Aga elasin ilusti selle Stockholmi reisi ka ilusti üle.

Ja tagasi Austraalia teemale minnes, sis oli reis ikka super lahe. Austraalia ikka nii suur et seal peab t6esti mitu kuud ring chillima et mingigi ligilähedase idee saada, mida k6ike seal leidub. Uskumatult mitmekesine maa ikka. Ja nagu alati, siis jätsid mulle sügavama mulje looduslikud kohad kui suurlinnad.


Siin nats meie lennustatistikat:

Nii ühte nägu, nagu siga ja kägu

Hmm .... leidsin just ühe ehitise Argentiinas, minu meelest on suht meie maja sarnane. Christiani arvates on need nagu öö ja päev. Eks otsustage ise.

Meie tulevane maja, mis uute plaanide kohaselt           Argentiinas asuv Cerifa building

valmib alles detsembris. :-(

PRINCE2 - Siililegi selge

Tööl pakuti kogu osakonnale v6imalust osaleda PRINCE2 projekti juhtimise kursusel.

Kuigi projekti juhtimine pole just minu igapäevane töö, aga kuna juba pakutakse, siis miks mitte seda siis natuke lähemalt uurida. Enne j6ule saime juba oma PRINCE2 "piiblid" kätte, ja et olgu siis jaanuariks jäbi loetud. Tulemuseks oli nagu alati see et enamus rahvast tegi raamatu kas viimasel v6i eelviimasel 6htul lahti ja siis said k6ik shoki, kui palju infot on vaja läbi töödelda.

2,5 päeva teooriat ja näiteid ja siis saabus Foundation Eksam, kus on vaja saada 70-st küsimusest 35 6igesti. Mul 6nnestus 55 6igesti saada. Siis olin küll 6nne tipus, et see eksam läbi oli. Aga sellele järgneb järgmisel nädalal peetav Practitioner kursus ja eksam, mis pidi palju kordi esimesest raskem olema. Grrr... nii et siis on teada, millega ma oma nädalavahetust hakkan sisustama.

Ja issver-sussver, kui PRINCE2 meetodi kohaselt projekti juhtida, siis venib küll muidu suht lihtne ka kiire projekt oma kahe-aastaseks hüüratuks monstrumiks, kus administratsiooni on rohkem kui ette suudaks kujutada. ûks raport ja log ajab teist taga.


Nüüd näpud risti, et ka Practitioner'ist läbi saaks.

Siin siis väike illustratsioon sellest "lihtsast" protsessist. Täitsa piece of cake eksole..... Siililegi selge ..... ;-)

Hmmm... huvitaval kombel meenutab all olev pilti nats seda ülemist pilti, v6i vähemalt on see sama palju segadust tekitav. :-)

Damn it... :@

Saime siis teada, et meie maja ehitus valmib 4 kuud plaanitust hiljem. Nii et alles detsembris saame sisse kolida. Krt küll... peame aja tagasi keerama, kus jälle aasta aega jäänud oodata. Ja detsember ei ole just k6ige eelistatum kolimise kuu ja korteri müümise kuu. Aga noh .. mis siis ikka. Jääb üle oodata.

New Year's Resolutions

Tundub, et nii m6negi inimese uus-aasta lubadused kalduvad korduma aastast aastasse. ;-)

Same sh*t, different year, nagu öeldakse.