Kuninglik Armulugu

Käisin m6ned päevad tagasi vaatamas ühte uut Taani filmi - Kuninglik armulugu. Minu silmis kindlasti 5 tärni viiest väärt. Lugu räägib Taani kuningas Christian VII'st, kes on skitsofreen ja kes pannakse paari Inglise printsessiga, kellega nad tegelikult on kaugelt sugulased. Mingi hetk on kuninga m6istus ikka korralikult korrast ära, ja talle palgatakse isiklik ihuarst, kes tema eest peab hoolitsema. Ihuarst armub aga kuninga naisesse, ja hakkab ise kuninga üle vaikselt v6imust v6tma. Film p6hineb t6esti sündinud lool.

Nägin, et see film on alates 30. märtsist ka eesti kinodes jooksmas. Nii et kellel vähegi tahtmist 18nda sajandi kuninga lugu vaatata vahelduseks USA actionile, siis see on see 6ige film. Kindlasti ei kahetse.

Phuket

a siis peale kogu seda Austraalias ringi rallimist v6tsime m6ned päevad vabalt ja lebotasime Phuketis Kamala rannas. Phuketisse saabudes selgus et meil oli kodutöö tegemata, seega ma ei mäletanud et mul oli saabumisel vaja viisat taotleda. Nii me siis seisime pika järjekorra ära, mille peale see ohvitser teatab et mingu ma aga viisa taotlemise järjekorda. Deem küll noh. Ja viisa maksis 1000 Baht'i, ja kaardiga maksta ei saanud. Siis Christian pidi jooksma sularahaautomaati otsima lennujaamast. L6puks saime viisa siis kätte. Järgmine samm, kohvrid. Loomulikult olid meie kohvrid ainukesed, mis Phuketisse ei saabunud. Grr... ma olin juba parasjagu paanikas, et mul polnud läätsesid ega miskit olemas. K6ik muidugi kohvris. Mis siis ikka, läksime siis kohvriteta oma hotelli. Keegi taktsojuhtidest ei tundnud seda hotelli ja vaatasid meid kahtlase pilguga. L6puks üks vana papi ütles, et ta üritab meid kohale viia. Ja teekond sinna oli pikk..... m6tlesin et ei tea kuhu see papi meid tegelikult viib. Aga kohale me j6udsime. Hotell oli väga armas, aga selle ümbrus oli suht jube.

Järgmisel hommikul esimese asjana ostsime endale uued bikiinid ja ujumispüksid, ja lippasime randa. Ja 6nneks juba poole päeva pealt teatas hotelli mees et meie kohvrid on hotelli poole teel. Jehuuu... see tegi päeva veelgi päikesepaistelisemaks. Tegime vaata et tireleid ja viskasime silda selle peale. :-)

Rand seal suht ülerahvastatud ja peamisteks turistideks olid venelased, rootslased ja kindlasti leidus ka hunnik taanlasi ja muid eurooplasi. Need ehk hoidsid madalamat profiili. Restoranides olid isegi menüüd tehtud tai, inglise, rootsi ja vene keeles. Appiiii.... Venelased saavad seal t6enäolseilt ainult vene keelega hakkama ilma et oskaks s6nakest vene keelt. Nende menüüde t6lge oli suht selline Google translate t6lge, mis alati ei olnud just k6ige 6igem ja loogilisem. :-D Selle üle sai meil k6vasti nalja.

Viimasel päeval oli meil veel veidi tai raha alles ja otsustasime siis vee skuutritega nats rallitada. M6eldud - tehtud. Pool tundi rallisime ringi nii et seda nägu, ja mul muidugi m6lemad käevarred mega kärssand ja Christianil pole häda midagi. :-/ Tüüpiline case noh. 6nneks saime ikka nats pruunimaks, mis oli ka meie eesmärk et me p6him6tteliselt enne tagasi ei lähe, kui vähegi jumet peal on. :-)

'

Kamala beach by day

Kamala beach by night (leia pildilt äike)

Selline reis siis meil see kord.

Perth

K6rbest lendasime siis edasi Austraalia läänekaldale - Perthi. Laenutasime lennujaamast kohe auto, kuna infrastruktuur pole seal just k6ige efektiivsem.

Perthis peatusime Kenny ja Keiti juures. Osa ajast chillisime omal käel ringi, kui Kenny ja Keiti tööl olid, ja ühel päeval käisime Rottnest Island'il. See on lahe saar ühe v6i paaripäevaseks külastuseks. Ilusad rannad ja saab rattaga ringi seigelda. Nii me siis lebotasimegi suurema osa ajast rannas, kus mingi ülbe sisalik käis meilt sööki lunimas. Ise nii äkiline et jube. Mulle need neljajalgsed roomajad absull peale ei läinud. :-S

Kutid hakkasid usinalt liivalossi ehitama, aga l6petasid ikka spa's, kuna see loss muudkui varises sisse. :-D

 

Tagasi teel leidsime ka ühe water funparki, kus nats aega sai veedetud enne laevaga tagasi s6itu.

Rottnest Island beach

Ayers Rock ehk Uluru

Peale Känguru saart suundusime edasi kesk-Austraaliasse, kus asub maailma suurim kivi - Ayers Rock ehk Uluru (aborigeenide keeles). Selle ümberm66t pidi olema ca 9 km.Esimesel päeval nägime seda ainult eemalt ja vaatasime kuidas päike selle taha loojub. K6rbes on liiv jälle tulipunane.Ka siin k6rbes oli majutus mega kirves. Maksime ühe (pooliku) öö eest EEK 4000 krooni, ja pidime juba 04:30 ärkama et j6uda kella 05:00 tuurile Desert Awakening. Meid viidi siis offroad bussiga keset k6rbet ja serveeriti hommikusöök, samal ajal kui me nautisime päikeset6usu. Hiljem suundusime siis edasi selle Ayers Rock'i juurde. Meie giid 


rääkis erilugusid sellest ja mida see kivi kohalikele aborigeenidele sümboliseerib. Selle kivi peale sai ka ronida. Kahjuks meie giidituur seda ette ei näinud, ja aborigeenidele see ei pidavat meeldima, nii et me siis käitusime kuulekalt ja uuristasime seda kivi kahe jalaga maa peal.Nägime ka m6ningaid aborigeene. Nad hoiavad siiski omaette ega taha turistidega eriti lobisema tulla.

                                 
                                                                                                                                              

Vahepeal tulid meil k6rbes kaamlid vastu. Need uitasid vist seal suht omapead. See pole 

just selline loom mida oskaks oodata just Austraalia k6rbes, aga näe v6ta näpust. Tuleb välja, et kunagi aastaid tagasi toodi kaamlid kesk-idast Austraaliasse töö loomadeks. Ja kui neid enam vaja polnud, siis kästi nendel kaamlikarjustel need kas tagasi saata v6i maha lasta. Karjustel hakhakkas aga kaamlitest kahju ja nad lasid nad lihtsalt k6rbesse lahti. Seal on nad siis ennast väga hästi sisse seadnud ja neid pidi seal olema ca 1,5 miljonit. Nüüdseks on nad muutunud juba kahjuriteks, kes söövad igasugu taimi, mida nad tegelikult süüa ei tohiks jne. :-) Ja p6hiline nali on see, et nüüd ekspordib Austraalia kaamleid kesk-idasse. :-D

Kangaroo Island

Adelaide'st v6tsime bussi l6unasse, kus peale 1,5-tunnist s6itu hüppasime praami peale üle ja suundusime Kangaroo Islandi'le. Praamis6it oli küll nii 66tsuv, et kui see oleks 15 min kauem kestnud oleks ma t6enäoliselt näost roheline olnud ja ropsinud nii et seda nägu. Pole varem kogenud et samal ajal saab k6igutada üles-alla ja ühelt poolt teisele. Väga ebameeldiv elamus. Brrr... Siin kohal v6in kohe lisada et tagasi tee oli täpselt sama hull. Hea nali tagasi teel oli see et me istusime siseruumides ja konditsioneer jahutas nii et seda nägu. Kui ma teenindatajel palusin selle nats maga keerata, siis öeldi mulle selle peale, et see jahe 6hk aitab merehaiguse vastu, ja et ma vist ei olnud eilsel praamil?! Ma siis vastasin viisakalt et ega ma ei olnud jah, ja soovinud detailsemalt uurida, et mis seal eilsel praamil täpsemalt juhtus. :) Nii et siis külmetasime nii et huuled sinised 45 min, aga toit ikka püsis sees. :)



Saabudes Känguru saarele rentisime auto. Christian oli eelnevalt juba meile pisikese WV Polo tüüpi auto bookinud, aga kuna neil enam seda tüüpi polnud alles, siis saime Toyota Raw4 (4x4) väikese auto hinna eest. Tädi aga ütles, et me offroad'idida ei tohi sellega. Nad ei ole vist selle auto p6hipointist aru saanud. :-P Nii et me siiski tegime nats pätti ja rallisime offroadid ka seal. Probleemiks oli siin kohal see, et nii pea kui asfalt teelt k6rvale kalduda, siis oli liivatee tulipunane. Ehk siis meie hall auto muutus ka ülikiiresti punaseks, mis reetis ehk nats meie pättust. :-P Siis andsime maanteel nats rohkem gaasi ja sellega sai jälle 6ige värvi enam vähem tagasi. ;-) Christianil tuli see valel pool teed auto juhtimine üllatavalt hästi välja. Paar korda ehk läksid kojamehed suunatule asemel tööle, aga see väike mure. :) Automaatkäigukast aitas ka asjale kaasa.
Meie hotell asus siis teises saare otsas, mis on umbes 160 km kaugusel. Vahepeal tegime vahepeatuse Seal Bay's, kus oli palju merel6visid parasjagu rannal päikesekäes peesitamas. Tuli ka välja et nendel oli parasjagu paaritusaeg ja igal isasel merel6vil oli oma korralik haarem enda ümber kokku kogutud. Ja kui m6ni emane vahepeal tahtis nats eemale liikuda, siis sai kohe vanamehe käest kurjustada, ja jäi ikka enam vähem oma kohale paigale. Giid ütles et me ei tohi lähemale kui 10 meetrit neile minna, sest kui see isane kurjaks peaks saama, siis ta jookseb kiiremini kui inimene. :) Täitsa l6pp ikka et ta suudab oma 300 kg kiiremini liigutada kui inimesed vähem kui 1/3 sellest massist.

Meie hotell asus siis teises saare otsas, mis on umbes 160 km kaugusel. Vahepeal tegime vahepeatuse Seal Bay's, kus oli palju merel6visid parasjagu rannal päikesekäes peesitamas. Tuli ka välja et nendel oli parasjagu paaritusaeg ja igal isasel merel6vil oli oma korralik haarem enda ümber kokku kogutud. Ja kui m6ni emane vahepeal tahtis nats eemale liikuda, siis sai kohe vanamehe käest kurjustada, ja jäi ikka enam vähem oma kohale paigale. Giid ütles et me ei tohi lähemale kui 10 meetrit neile minna, sest kui see isane kurjaks peaks saama, siis ta jookseb kiiremini kui inimene. :) Täitsa l6pp ikka et ta suudab oma 300 kg kiiremini liigutada kui inimesed vähem kui 1/3 sellest massist.

Meie resort asus metsa sees. Majust maksis must miljon jälle, kuna valikuv6imalusi oli väga vähe. Nii et v6tad kalli hinna eest toa v6i magad autos v6i taeva all. :-/ Ka siin 6nnestus elektri katkestust kogeda. 6nneks mitte nii kaua kui Adelaide's. See vist oli seal Kapa-Kohilas suht tavaline asi. Hommikusöök maksis EEK 360 per face ja koosnes enamasti röstitud saiast ja moosist. :-S Sellele ütlesime me siis Ei aitüma, ja s6ime hommikust lähedal asuvas rahvuspargis, kus sai korraliku sandwishi kätte EEK 50-60 eest kui ma 6igesti mäletan.

Peale hommikusööki läksime sinna rahvusparki trekkima. V6tsime ambitsioonikalt ette 10 km raja. Ja mille me loomulikult maha unustasime oli veepudel. Nii et tagasi tulles oli selline janu et hakka v6i nutma. :) Ja k6ige jamam kogu selle loo juures oli see, et mina otsisin usinalt koaalasid muude otsast nii et kael kange, ja me ei näinud mitte ühtegi. Hiljem tuli siis välja et seal rahvuspargis on valed eukalüpti puud parajasti, et nad on migreerunud teise parki. Krt küll... seda oleks v6ind siis kohe öelda. Urr ma ütlen, ma olin kuri. :)

Hiljem s6itsime veel ringi ja vaatasime üle tuletorni ja Adminral's Archi, mis oli selline koopa taoline moodustis kalju sees. Seal olid parajasti platsis ja Uus-Meremaa hülged.Seejärel vaatasime üle Remarkable Rocks. Need on looduse poolt tekitatud kivimoodustised. Super lahedad näevad välja. Ja 6nneks just enne meie saabumist lahkus üks suur hiina turistide grupp, nii et meil 6nnestus normaalseid pilte teha ilma et miljon hiinakat seal peal oleks.Meie resorti hoovi tulid igal pärastl6unal armsad wallaby'd (väikesed kängurud). Hotelli poolt anti meile mingeid kr6buskeid, mida tohtis wallaby'dele anda, ja need neile meeldisid. Neil on kuramuse pikad küüned, nii et kui käe ette paned, siis nad hoiavad küüntega suht korralikult kinni, et sa kätt ära ei saaks v6tta enne kui pihud on kr6binatest tühjaks söödud. :) Sinna hotelli hoovi tulid nad ühest käigust, mille ees oli kiri STAFF ONLY. Ja kuna me nägime aint wallaby'sid sealt läbi käimas, siis eeldasime et nad siis t6enäoliselt osa staff'ist. :)

Kängurusid nägime ka üksjagu. Kahju et neid iga aasta nii palju auto 6nnetustes surma saab. Aga samas tundub et nad on suht kiired paljunema, nii et väljasuremisohtu neil vist lähiajal pole. Seegi hea.
Viimastel päevadel käisime läbi ka Kingscote'st. Seal oleks pidanud muidu olema väikesed pingviinid, aga tuli välja et hetkel polnud 6ige hooaeg nende jaoks. Nii et need jäid meil nägemata. Selle eest nägime hulgimalt pelikane. Need ikke imelikud linnud. Vaatasid meid kogu aeg väga kahtlustavate pilkudega. :)
Leidsime juhuslikult ka ühe soolajärve. Suht müstilised on need ikka. 

Barossa Valley

Teisel päeval Adelaide'is bookisime ennast kohe veinituurile Barossa Valley'sse. Bussi astudes avastasime et me oleme k6ige nooremad osav6tjad sellest tuurist, aga tegelikult kujunes tuur suht lahedaks, kus tuli ka välja et nii m6nigi austraallane on isegi omadega Eestisse j6udnud. Seda ma poleks küll osanud arvata. Üldjuhul ei tea sealne rahvas Eesti olemasolust mitte kui midagi. Nii et see oli väga positiivne üllatus. Nende kogemused Eestis olid muidugi omaette teema. Näiteks selline seik kus üks mees üritas Viru väravatest pilti teha ja mingi vene naine oli kogu aeg pildi peale kippunud ja kui mees siis pildi ära tegi, siis n6udis see naine ta käest raha. Ja kui see mees siis ütles, et ise ta ronis pildi peale, siis oli naine mega vihaseks saanud ja tal vene keeles näo täis s6imanud. :) Naljakas lugu iseenesest, aga masendav et Eestit siis selliste lugude järgi mäletatakse. :-/

No aga tagasi Barossa Valley veinituuri juures tulles, siis oli meie bussijuht üliagar giid ja rääkis vaata et igast tänavapostist oma loo, mis tegi meie bussis6idu väga l6busaks. Ûldse on austraallased super s6bralikud ja avatud ja oma maast mega sillas. K6ik rääkisid erikohtadest sellise entusiasmiga, nagu nad teeksid reklaami/müügitööd, aga ei... see tuleb neil lihtsalt iseenesest nii positiivselt välja.Ühes6naga alustasime me siis oma veini degusteerimist juba kell 10:00 hommikul, kus meile 6 erinevat veini ette pandi ja hakaku me aga pihta. Ja mitte keegi välja ei sülitanud. Kokku külastasime 4 veiniistandust ja igas kohas presenteeritigi oma 6-8 eriveini, kusjuures igas kohas läksid klaasid koos veinikogustega järjest suuremaks. Viimases kohas olin ma juba suht korraliku veinivine all, nii et siis küll v6tsime tibatillukese lonksu ja ülejäänud läks sellesse jääkide pütti. Saime nii palju veel targemaks et sama viinamarja sordi veinid k6igest paari kilomeetri kaugusel v6ivad toota täitsa erimaitsega veine. Ja aasta 2011 oli halb aasta Barossa Valley veinidele. Nii et selle v6ite endale ka k6rva taha panna. ;-)Üldiselt on veinid Austraalias mega kallid tänu k6rgetele maksudele. Seega sama veini saab taanist ja paljudest teistest maadest odavamalt kätte kui selle Austraaliast kohapealt osta. Täitsa uskumatu ikka. Taani oli üldse üks suur importija Austraalia veinidel, vaata et 95% Barossa Valley veinisortidest imporditakse ka Taani.

"See kes joob palju veini, ei ole mitte veinis6ber, vaid alkohoolik."  :) (just nii ma ennast tundsingi veinituuri l6puks) :)                                                            

Adelaide

Teiseks peatuseks oli Adelaide, mis asub Sydney'st l6una pool. Adelaide ise oli jälle üks suurlinn ja minu meelest on ta Sydney'st jamam, kuna seal pole seda mereäärset atmosfääri. Muidu ikka käisime seal ringi nii et jalad villis. Ilus ja suur botaanika aed ja loomaaed on seal. Hotellis j6udsime ka kogeda mitmetunnist voolukatkestust kogu linnaosas. See käis suht pinda. Ja internetiühendust Austraalias ma ei hakka üldse mainimagi. V6i siiski... ma ei saa aru kuidas on v6imalik et see nii aeglane on nii Sydney's kui Adelaide's kui ka Kangaroo Island'il. Brr... Please... join the rest of the world on 21 century! Jesus! :-S Minul igatahes kannatust ei olnud oodata 20 min iga kord kui tahtsid uud lehekülge lahti teha. Siis ma sain aru, miks igal pool oli vaja vähemalt 20 min v6tta. Alla selle ei saa isegi oma mailboxi lahti t6enäoliselt.

Sydney

Esimeseks peatuseks Austraalias oli meil Sydney. Selle peab ikka ära  nägema kui juba nii kaugele tuled. :) Ilus linn iseenesest - mere ääres, kesklinn on enamus jaost jalutatav ja ei pea ühistranspordiga möllama. Kesklinnas on lahe Hyde Park ja botaanika aed, ja kesklinna sadamast saab v6tta praami Manly v6i Bondi randadesse. Me veetsime oma Valentinipäeva Manly rannas lebotades. Ilm oli suht tuuline, nii et siis jälgisime usinalt surfareid kes laintes möllasid.

Botaanika aias on näiteks mega palju nahkhiiri, kes on päeval üliaktiivsed. See tule mulle suht üllatusena, kuna arvasin et nahkhiired on ööloomad, aga näe... v6ta näpust. Siin Austraalias k6ik tagurpidi. :) Need nahkiired on ka palju suuremad kui need mida Eestis vahel näinud olen ja punaka karvaga, mis meenutab rebast. Ja nad teevad väga kiledat häält. Kuna ilm oli mega palav, siis neil ei 6nnestunud eriti magada, vaid rippusid enamus ajast niisama ja lehvitasid tiibadega, et tuul natukenegi jahutaks.Külastasime ka Sydney Akvaariumi, mis oli väga lahe läbikäidava veealuse tunneliga.Naljakas oli näha ka Burger Kingi, mille nimi Austraalias on Hungry Jack's. Seda siis peamiselt selle t6ttu, et selleks ajaks kui Burger King Austraaliasse j6udis, oli mingi kohalik onu mingi purgeri putka üles pannud ja nimetanud selle Burger King'iks. Nii et siis pidi see suur Burger Kingi'i kett leidma varulahenduse nimele. :)Üldiselt ei olnud tavaline söök Austraalias eriti kiita. P6hiliselt ongi igal nurgal kas burgerid v6i fish&chips. Kui normaalset toitu tahad, siis pead ikka korralikku restorani minema. L6puks oli ikka päris kopp ees selles fritüüritud toidust ja burgsidest. :-/ Üldjuhul on k6ik ka suht kallis Austraalias, aga kuna me juba siin olime, siis proovisime ikka hindadel ennast mitte takistada ja v6imalikult palju näha ja kogeda. 

Amazing Australia

Meie seekordseks sihtkohaks sai siis valitud Austraalia. Kogu reisi vältel lendasime 11 korda, nii et tagasi tulles oli mul lennukitest super kopp ees, vaatamata ka faktile et me äriklassis chillisime pooltel lendudest. Ja loomulikult pidin ma kohe 3ndal päeval peale koju saabumist juba töö asjust Stockholmi lendama. :-S Kui mu kolleeg sellest mulle esmaspäeva hommikul teatas, siis t6mbas näotoon vist küll kergelt roheliseks. Aga elasin ilusti selle Stockholmi reisi ka ilusti üle.

Ja tagasi Austraalia teemale minnes, sis oli reis ikka super lahe. Austraalia ikka nii suur et seal peab t6esti mitu kuud ring chillima et mingigi ligilähedase idee saada, mida k6ike seal leidub. Uskumatult mitmekesine maa ikka. Ja nagu alati, siis jätsid mulle sügavama mulje looduslikud kohad kui suurlinnad.


Siin nats meie lennustatistikat: