Kangaroo Island

Adelaide'st v6tsime bussi l6unasse, kus peale 1,5-tunnist s6itu hüppasime praami peale üle ja suundusime Kangaroo Islandi'le. Praamis6it oli küll nii 66tsuv, et kui see oleks 15 min kauem kestnud oleks ma t6enäoliselt näost roheline olnud ja ropsinud nii et seda nägu. Pole varem kogenud et samal ajal saab k6igutada üles-alla ja ühelt poolt teisele. Väga ebameeldiv elamus. Brrr... Siin kohal v6in kohe lisada et tagasi tee oli täpselt sama hull. Hea nali tagasi teel oli see et me istusime siseruumides ja konditsioneer jahutas nii et seda nägu. Kui ma teenindatajel palusin selle nats maga keerata, siis öeldi mulle selle peale, et see jahe 6hk aitab merehaiguse vastu, ja et ma vist ei olnud eilsel praamil?! Ma siis vastasin viisakalt et ega ma ei olnud jah, ja soovinud detailsemalt uurida, et mis seal eilsel praamil täpsemalt juhtus. :) Nii et siis külmetasime nii et huuled sinised 45 min, aga toit ikka püsis sees. :)



Saabudes Känguru saarele rentisime auto. Christian oli eelnevalt juba meile pisikese WV Polo tüüpi auto bookinud, aga kuna neil enam seda tüüpi polnud alles, siis saime Toyota Raw4 (4x4) väikese auto hinna eest. Tädi aga ütles, et me offroad'idida ei tohi sellega. Nad ei ole vist selle auto p6hipointist aru saanud. :-P Nii et me siiski tegime nats pätti ja rallisime offroadid ka seal. Probleemiks oli siin kohal see, et nii pea kui asfalt teelt k6rvale kalduda, siis oli liivatee tulipunane. Ehk siis meie hall auto muutus ka ülikiiresti punaseks, mis reetis ehk nats meie pättust. :-P Siis andsime maanteel nats rohkem gaasi ja sellega sai jälle 6ige värvi enam vähem tagasi. ;-) Christianil tuli see valel pool teed auto juhtimine üllatavalt hästi välja. Paar korda ehk läksid kojamehed suunatule asemel tööle, aga see väike mure. :) Automaatkäigukast aitas ka asjale kaasa.
Meie hotell asus siis teises saare otsas, mis on umbes 160 km kaugusel. Vahepeal tegime vahepeatuse Seal Bay's, kus oli palju merel6visid parasjagu rannal päikesekäes peesitamas. Tuli ka välja et nendel oli parasjagu paaritusaeg ja igal isasel merel6vil oli oma korralik haarem enda ümber kokku kogutud. Ja kui m6ni emane vahepeal tahtis nats eemale liikuda, siis sai kohe vanamehe käest kurjustada, ja jäi ikka enam vähem oma kohale paigale. Giid ütles et me ei tohi lähemale kui 10 meetrit neile minna, sest kui see isane kurjaks peaks saama, siis ta jookseb kiiremini kui inimene. :) Täitsa l6pp ikka et ta suudab oma 300 kg kiiremini liigutada kui inimesed vähem kui 1/3 sellest massist.

Meie hotell asus siis teises saare otsas, mis on umbes 160 km kaugusel. Vahepeal tegime vahepeatuse Seal Bay's, kus oli palju merel6visid parasjagu rannal päikesekäes peesitamas. Tuli ka välja et nendel oli parasjagu paaritusaeg ja igal isasel merel6vil oli oma korralik haarem enda ümber kokku kogutud. Ja kui m6ni emane vahepeal tahtis nats eemale liikuda, siis sai kohe vanamehe käest kurjustada, ja jäi ikka enam vähem oma kohale paigale. Giid ütles et me ei tohi lähemale kui 10 meetrit neile minna, sest kui see isane kurjaks peaks saama, siis ta jookseb kiiremini kui inimene. :) Täitsa l6pp ikka et ta suudab oma 300 kg kiiremini liigutada kui inimesed vähem kui 1/3 sellest massist.

Meie resort asus metsa sees. Majust maksis must miljon jälle, kuna valikuv6imalusi oli väga vähe. Nii et v6tad kalli hinna eest toa v6i magad autos v6i taeva all. :-/ Ka siin 6nnestus elektri katkestust kogeda. 6nneks mitte nii kaua kui Adelaide's. See vist oli seal Kapa-Kohilas suht tavaline asi. Hommikusöök maksis EEK 360 per face ja koosnes enamasti röstitud saiast ja moosist. :-S Sellele ütlesime me siis Ei aitüma, ja s6ime hommikust lähedal asuvas rahvuspargis, kus sai korraliku sandwishi kätte EEK 50-60 eest kui ma 6igesti mäletan.

Peale hommikusööki läksime sinna rahvusparki trekkima. V6tsime ambitsioonikalt ette 10 km raja. Ja mille me loomulikult maha unustasime oli veepudel. Nii et tagasi tulles oli selline janu et hakka v6i nutma. :) Ja k6ige jamam kogu selle loo juures oli see, et mina otsisin usinalt koaalasid muude otsast nii et kael kange, ja me ei näinud mitte ühtegi. Hiljem tuli siis välja et seal rahvuspargis on valed eukalüpti puud parajasti, et nad on migreerunud teise parki. Krt küll... seda oleks v6ind siis kohe öelda. Urr ma ütlen, ma olin kuri. :)

Hiljem s6itsime veel ringi ja vaatasime üle tuletorni ja Adminral's Archi, mis oli selline koopa taoline moodustis kalju sees. Seal olid parajasti platsis ja Uus-Meremaa hülged.Seejärel vaatasime üle Remarkable Rocks. Need on looduse poolt tekitatud kivimoodustised. Super lahedad näevad välja. Ja 6nneks just enne meie saabumist lahkus üks suur hiina turistide grupp, nii et meil 6nnestus normaalseid pilte teha ilma et miljon hiinakat seal peal oleks.Meie resorti hoovi tulid igal pärastl6unal armsad wallaby'd (väikesed kängurud). Hotelli poolt anti meile mingeid kr6buskeid, mida tohtis wallaby'dele anda, ja need neile meeldisid. Neil on kuramuse pikad küüned, nii et kui käe ette paned, siis nad hoiavad küüntega suht korralikult kinni, et sa kätt ära ei saaks v6tta enne kui pihud on kr6binatest tühjaks söödud. :) Sinna hotelli hoovi tulid nad ühest käigust, mille ees oli kiri STAFF ONLY. Ja kuna me nägime aint wallaby'sid sealt läbi käimas, siis eeldasime et nad siis t6enäoliselt osa staff'ist. :)

Kängurusid nägime ka üksjagu. Kahju et neid iga aasta nii palju auto 6nnetustes surma saab. Aga samas tundub et nad on suht kiired paljunema, nii et väljasuremisohtu neil vist lähiajal pole. Seegi hea.
Viimastel päevadel käisime läbi ka Kingscote'st. Seal oleks pidanud muidu olema väikesed pingviinid, aga tuli välja et hetkel polnud 6ige hooaeg nende jaoks. Nii et need jäid meil nägemata. Selle eest nägime hulgimalt pelikane. Need ikke imelikud linnud. Vaatasid meid kogu aeg väga kahtlustavate pilkudega. :)
Leidsime juhuslikult ka ühe soolajärve. Suht müstilised on need ikka.