.. Actually you know I wanted a bird ...

Super hea reklaam üle tüki aja. :-)

Super hea Volkswageni reklaam

Funny Talking Animals

Lihtsalt nii hea nali, maiv6i.

"Alan, Alan, Alan, Alan ...no wait, it's Steve! Steve, Steve, Steve ..."

"Daytime, Nighttime, Daytime, Nighttime ..."

Story of our vacation

Me kaalutlesime ka peita ennast dzunglisse v6i palmi otsa. Sellel hotellil on ka varsti vaja Vinnie't ja Mario't. Sealt on t6siselt raske lahkuda. :-) Igatahes .... geniaalne reklaam.







"I used to make people disapear. Now I just make them leave. It's a different kind of job!" :-D

Shangri-la Rasa Ria Resort, Borneo

Kui me just kusagil mäe otsas ei rassinud, ega dzunglis ei seigelnud, siis me nautisime elu Shangri-la Rasa Ria Resort'is. See on pealinnast natuke väljas, aga see on nagu väike linn. Selles on mega suur golfiväljak, Spa keskus, liivarand, dzungel kus orangutangid jälle ringi kondavad, capopy tree-top walk, mitmeid erinevaid restorane, cocktail bar jne jne jne. Seal oli l6putult tegevust. Ma olek v6inud seal oma kuu aega veel elada.

Iga 6htu käisime erinevas restoranis söömas ja söök on nagu tipptase. Paaril 6htul suutsin nii hullult palju süüa, et hiljem ei jaksanud ennast liigutada ka. Ägisesin ainult. Nii hea oli lihtsalt k6ik.

Teisel päeval suutsime me ennast korralikult ka ära kärsatada päikese käes, nii et mul olid 6lad täiega kärssand ja jalad lausa nii hullult, et nad läksid paiste. Ja kuna see juhtus paar päeva enne mäkke roPublish Postnimist, siis oli küll kerge paanika, et kuidas ma omale need matkasaapad jalga saan, kui isegi varbavaheplätud teevad valu.

Mäest alla tulles käisime kaks korda massaazis et tunne natukenegi inimlikum oleks. Massaaz on ikka fantastiline.

Muidu veetsime aega minigolfi mängides, v6i 6htuti mängisime piljardit, kus ma m6lemas mängus enamus kordadest pähe sain. Urr...

Nii et see hotell oli küll nagu maapealne paradiis. Ja taaskord mainin ära, kui hea teenindus seal on. See on lihtsalt uskumatu. Euroopal on ikka palju nendelt 6ppida. :-)

Vaade meie toast

Kokteilitamine oli peaaegu et kohustuslik

Maailma parim shokolaadikook. Mmm...

Kohalikud ahvid

Tree top canopy walk

Oktoobris sündinud väike orangutang Ten-Ten

Shangri-la Rasa Ria Resort:

http://www.shangri-la.com/en/property/kotakinabalu/rasariaresort

Mount Kinabalu, Borneo

Christianil tuli geniaalne idee ronida Mount Kinabalu otsa. See on ca 4100 m k6rge. Ja tuli välja, et see on üks popp mägi. Me bronnisime selle juba 6 kuud ette, ja saime ainult teatud päevadeks bookingu. Nii et ülejäänud reis sai bookitud siis ümber meie mäe vallutamise.

Mina polnud siis miskit sellist varem proovinud, ja m6tlesin siis et noh miks ka mitte. Ja kuigi sel hetkel peaks olema kuiv hooaeg, siis sadas seal ikka vihma peaaegu et non-stop. Me saime kahe peale giidi. Pisike kohalik malaisia kutt Niklas, kes ronib sellel mäel 6 päeva nädalas. Täitsa l6pp ikka. Pole siis ime, et tal ei tulnud ühtegi higipiiska ka otsaette päris pikka aega, ja ta saatsis sms'e mööda neid kive üles turnides. Me selle eest hingeldasime nii et. Keel oli vestil kogu aeg, ja oleks v6ind vabalt igas peatuses särki vahetada.

Teatud k6rgusel tekkis peavalu, mis tugevnes k6rguse suurenedes. Viimased 500 meetrit tundusid igavikuna. Laban Rata öömajja j6udes olime läbimärjad ja läbikülmunud ja peavaluga. Brr... siis pidime suht varakult magama minema, et siis jälle kell 02:00 öösel t6usta. Kuna öö läbi sadas vihma, siis öeldi, et täitsa tippu minek v6ib olla suht ohtlik ja nad soovitavad pigem mitte minna. Osad siiski läksid. See oli olnud ka paras katsumus. Ja lubatud päikeset6usust polnud ka haisugi. K6ik oli paksult pilvi täis. Sellest oli iseenesest kahju, kuna me oleks tahtnud seda seal tipus kogeda.

Siis hakkasime alla liikuma, ja kui ma enne arvasin, et mäkke ronimine on raske, siis tundus see lapsemänguna alla mineku k6rval. Kui ma viimaks alla j6udsin, olin üle keha kange. Nii et pidime kohe kindlasti massaazi kusagilt saama.

Teel üles

Laban Rata

6nnelikult tagasi alguses

Sandakan, Borneo

Hong Kong'ist lendasime edasi Borneo'le.

Esimese asjana lendasime kohe edasi Sandakan'i, kuna tahtsime minna river cruise'le ja jungle walk'ile. M6eldud, tehtud. Ja kui ma Hong Kongi kohta mainisin, et teenindus jätab soovida, siis Malaisias on inimesed lihtsalt niiii ülis6bralikud, lahked, abivalmid ja vastutulelikud. See oli nii positiivne üllatus. Nii meid siis viidi ja toodi igale poole.

Kunna lennujaamast kuni meie ööbimiskohani oli 2 tundi autos6itu, siis lobisesime me autojuhiga elust ja muust p6nevast.

Saime teada, et palmi6li istandused on muutunud t6eliseks ohuks ahvidele ja muudele metsloomadele, kuna neid istandusi luuakse muudkui dzungli arvelt ja loomad lükatakse inimestele järjest lähemale. Paljud kohalikud on v6tnud omale missiooniks selle vastu v6idelda.

Veel saime teada, et kohalikud küll austavad elevante kui nad migreeruvad ühest kohast teise, aga samas ei ole nagu eriti 6nnelikud, kui nende küla jääb elevantide teele, kuna see tähendab, et üks hommik v6ib ärgates näha täiesti mölkis autot, millel on kastist k6ik välja loobitud ja üks udutuli puudu, v6i siis näiteks et esiukse ees on k6ikide mööda läinud elevantide poolt jäetud suur hunnik s6nnikut mälestuseks. Elevandid pidid ennast ka veel usinalt vastu maja palke nühkima, nii et kogu maja 66tsub kokku kukkumise äärel. :-)

Meil kahjuks ei 6nnestunud elevante see kord näha. Nad olid vist paar nädalat tagasi just sealt külast läbi läinud.

Me peatusime siis Last Frontier Resort'is. Väga armas ja hubane hüttide kompleks puulatvades kuhu viis mega pikk trepp, mis koosnes täpsemalt 538st astmest. Meil oli ikka kett maas poolel teel üles, ja me pidime ikka oma paar korda päevas üles ja alla vantsima. :-) Nii et trenni sai ka tehtud. Polnd seal miskit ainut lebotamist. :-)

See kuulus pikk trepp

Kuna me olime sel hetkel ainukesed külalised seal resort'is, siis saime ise otsustada, millal mida teha tahtsime. Käisime kahel river cruise'il mööda Borneo pikimat j6ge, Kinabatangan (560 km). Ma ikka nii väga tahtsin näha

krokodille. Aga kuna ilm oli pilvine, ja mitte just k6ige palavam, siis nad ei pidanud eriti veest välja ronima. Ma siis ikka iga kord hüppasin üles ja uurisin meie giidi käest, et näe kas seal pole mitte üks krokodill, kui mingi ujuv puujupp vastu ujus. Kahjuks ei osutunud ükski mu nägemus t6eks, aga meie giidile pakkus minu entusiasm ülimalt palju nalja.

Muidu nägime ikka erinevaid linde, ahve, paari ussi ja paari monitor sisalikku. Väga äge oli ahve omas elemendis ja omas keskkonnnas näha. Nad ikka asjatavad täiega seal puulatvades. :-)

River cruise

Teisel päeval käisime jungle walk'il. Seal dzunglis ikka vihma ladistab enamuse ajast vist. Iseenesest andis see ehk meie elamusele p6nevust juurde. K6ik ahvid otsisid varju suurte puulehtede all. Nägime ka ühte orangutangi, kes meid tulemas kuulis ja tegi pika vabalangemise puu tipust alla läbi paljude okste. Nii et me nägimegi kogu puud sahisemas ja paari karvast kätt, kes puude okstest kinni üritas haarata.

Jungle walk

Tegime ühe vahepeatuse ka Sepilok Orangutangi varjupaika. Seal korraldatakse organgutangide söötmisi kell 10 ja kell 15. Ja aru ma ei saa, kuidas inimesed ei m6ista, mis tähendab, kui öeldakse, et peab vait olema. Ise nad teevad suht k6ik selleks, et ükski ahv ligi ei tuleks, kuna inimest lärm on nii suur. Brr.. oii ma olin kuri. Eriti paari hiinaka peale. Neil puudus igasugune elementaarne distsipliin sellistes situatsioonides. Urr...

Igatahes 6nnestus meil seal siiski ühte orangutangi näha, kes tuli kohale. Vaatas sinna ämbrisse, valis tüki papayat ja siis vudis mööda köisi jälle eemale. Selle eest ei hoidnud väikesed makaakahvid ennast tagasi et orangutangide söögile üks null teha. Actionit jätkus seal terveks tunniks. :-) Väga lahe oli neid jälgida.

Sepilok Orangutang Sanctuary

Hong Kong

Käisime paar nädalat tagasi reisil ja see kord viis tee meid Hong Kongi ja Malaisiasse, Borneo'le. Siit minu vaade Hong Kongile.

Kuna ma varem polnud Hong Kong'is käinud, siis ei olnud mul otseselt mingit ettekujutust sellest. Tagant järgi v6in öelda, et Hong Kong on selline "harju keskmine" suurlinn, kus on megalt pilvel6hkujaid, mis panevad pea ringi käima. Seal vist on ka suhteliselt palju 6hu reostust, nii et pidev pilvevine oli kogu aeg päikese katteks ees. Ilm oli üldse suhteliselt jahe, mis minu puhul ei too just eriti palju pluss punkte kohale juurde. :-)

Olin ka natuke üllatunud nende teenindustaseme ja abivalmiduse üle. Näiteks kui ostsime rongipileteid, ja küsisin müüja käest, kas ma pean need kusagil läbi lööma v6i kellelegi esitama, siis nähvati mulle, et kobigu ma juba rongi peale. Hmm.... mis m6ttes nagu selline vastus?! No ok, see selleks. Müüjal v6is ju lihtsalt halb päev olla. Siis üks 6htu läksime välja sööma ühte Hiina restorani. Ja esialgu oli meil üldse plaanis vaadata ainult menüüd, et kas see mingi hea koht. Siis tuli üks teenindaja ja käskis meil ühte lauda maha istuda. See laud oli mingi varu ukse ees, mida siis vahelduva eduga kasutati, nii liiklus oli mega. Juba sel hetkel ei saanud mingist rahulikust ja chill meeleolust juttu ka olla. Siis kästi meil kiiresti kiiresti nii joogid kui söök ära tellida, sest teised vajavad ju ka teenindamist, et mis me siin passime niimoodi. Tellisime siis Pekingi pardi. See on nimelt selline roog, kus terve part röstitakse ahjus ära, ja siis t6id nad selle pardi meie nina alla ja hakkasid seda viilutama. See oli kuidagi eriti j6hker vaatepilt, et v6ttis mul kergelt söögiisu lausa ära. Siis toodi meile paar köögivilja ka lauda koos selle viilutatud pardiga ja oligi kogu moos.

Part maitses iseeneseset ok, aga palju mul ei olnud seda endiselt isu süüa. :-/ Ja nii kui me viimase suutäie v6tsime, oli teenindaja juba arvega kohal, ja vaata et hakkab meid juba toolidelt üles aitama, et noh vaja ju ruumi järgmistele külalistele teha. Brr...

Positiivsena v6ib välja tuua selle iga6htuse tuleshow nendel pilvel6hkujatel Kong Kongi saare serval. Ei kujuta ette kui palju selline tuleshow iga päev elektrit v6ib kasutada?!

Vaade The Peak vaateplatvormilt

Iga6htune tuleshow