4/11 oli üks ilus päikesepaisteline pühapäev. Tegime hommikuks pannkooke ja v6tsime asja vabalt. 12ks läksin linna et Aivega kokku saada. Tegime väikese kohvi, ja lobisesime niisama. Siis sai Magasinis ringi tuuseldatud eesmärgiga Christianile uued talvesaapad leida. Valik oli kahjuks Magasinis suht naeruväärne, ja otsustasime linna edasi liikuda. Teel kohtasime Christiani vana naabrit Sørenit, kellel jutust ja lugudest just puudust ei tule. See tähendas et meie shopping jäi sinna paika, ja l6puks avastasime, et 15 minuti pärast hakkab James Bond'i film, kuhu meil olid piletid ostetud.Nii et siis panimegi padavai pool jooksuga läbi ostutänava kino poole. J6udsime sinna 6igeaegselt ja film v6is alata.
Umbes 15 min peale filmi algust tunnen, et k6hust käivad kahtlased valud läbi, aga arvasin et need on need Braxton hicksi tuhud, ja eks need varsti üle lähvad. Aga vot... v6ta näpust onje, ei läinud teised kuhugi. Otsustasin Christianil filmi l6puni vaadata, enne kui talle ütlen, et mul tuhud on. Film oli muideks väga hea. :-)
Need tuhud ei olnud alguses miskit erilist. Nii et peale kino, ca kella 18 paiku, läksime koju. Rongi peatuse poole liikudes nägime, et meie rong on just ette tulnud, nii et panime aga siis veel jooksuga selle peale. Christian kartis et mul ühel heal hetkel see vesi lendab sellise jooksu pealt igasse ilma kaarde, aga ei miskit.
J6udsime siis koju, tegime süüa, vaatasime kaks filmi ära, millest üks, nii irooniline kui se ka pole, oli rasedusest ja sünnitusest. Ja siis vaikselt hakkasid tuhud tuure üles v6tma, ja läksid järjest tugevamaks.
Kell 23:30 oli tunne juba suht püss, ja helistasime haiglasse, et teatada et me nüüd tuleme. Kui umbes kesköö paiku sinna j6udsime, oli sünnitusosakonnas suht vaikne. Ämmaemand tsekkas mu siis üle ja teatas et ma olen 3-4 cm avanenud ja et nüüd läheb veel k6vasti aega, enne kui t6eline sünnitus käima läheb. Tavaliselt arvestatakse 1 cm tunnis. Issver, selle peale ma pidin küll ära mineastama, kuna valud olid juba suht väljakannatamatud. Jalad värisesid metsikult sellest pingest.
Mäletan, et mulle käis tohutult pinda, et k6ik ämmaemandad tegutsesid aeg luubis, kui mina seal valude käes vaevlesin. Alles siis hakati valves olevaid ämmaemandaid tööle kutsuma. Ja ma teatasin, et ma tahan epiduraali NÜÜD ja KOHE, siis teatati, et eks nad varsti selle epiduraali arsti kutsuvad. WTF?! "Varsti" just isn't good enough!!!
Siis l6puks tulid need kaks ämmaemandat kohale, kes minu sünnitusel pidid osalema. Ja kui nad teatasid, et pean nüüd sünnitustuppa minema, mis on umbes 20 sammu kaugusel, siis m6tlesin, et sinna ma küll oma valudega omal jalal kohale ei j6ua. Teel sinna elasin paar tuhku veel üle. Grrrr.... hirmus valu.
Siis vaevlesin seal erinevas poosis, millest ükski ei ole eriti mugav sel hetkel, aga selili olek on neist k6ige hullem. Ma ei saa aru, kuidas telekas alati näitab k6iki selili sünnitamas?!?!?! Ja üks hetk tunnen, et tohutu pressimise tunne on peal. Ämmaemand siis tsekkas, et ma jube kiirelt k6igile üllatuseks 10 cm avanenud, nii et hakaku ma aga pressima. Eks ma siis pressisin, ja järsku käis pauk ja vesi tuli nagu Niagaara juga. Nii Christian kui ämmaemandad j6udsid vaid viimasel hetkel eest ära hüpata. Ja siis ei läinudki enam kaua, kui poiss oli käes.
Oliver sündis 5/11 kell 03:45, kaalus 3816 grammi ja oli 54 cm pikk.
Nats peale Oliveri sündi tuli siis epiduraali arst läbi, ja oli l6puks valmis mulle blokaadi panema. :-) Too little too late, mister! Nii et kogu sünnitus läks ilma igasuguse valuvaigistamiseta. Jube uhke enda üle. Kuigi mingi hetk nende k6ige v6imsamate valude käes v6ideldes käis küll kiire keisril6ike m6te läbi, kuid 6nneks siiski kadus ta sama kiiresti kui tuli.
Ämmaemandad kirjutavad ka pisikese sünnituskaardi, kus lapse andmed peal. Ja üks ämmaemand joonistas selle kaardi alla nurka ferrari auto, kuna poiss saabus nii kiiresti. :-D
Mäletan veel et mingi hetk sünnituse käigus ütles üks ämmaemand, et tema tahab endale nelja last. Mille peale mina siis pressituhkudes küsisin ta käest: Aaare yooouu suuure?! :-D Christiani meelest oli see minu poolt hea sünnituse huumor. :-)
Siit siis meie pisiprintsi pilt.
No comments:
Post a Comment