Kui Taanit üldjuhul peetakse heaolu ühiskonnaks, siis on heaolu ühiskonnal ja bürokraatial väga tihe seos. Näiteks selline näide. Suht palju inimesi Taanis soovivad üürida korterit ja on ka palju neid, kes soovivad oma korterit üürnikele välja üürida. Iseenesest win-win seis, AGA konks selle asja juures on, see, et korteri väljaüürijad v6ivad saada täiega tünga. Näiteks kui väljaüürija m6tleb, et v6tab korteri eest täpselt nii palju, et kataks korteriga seotud kulud, siis v6ib üürnik minna järgmisel päeval üürnikke toetavasse organisatsiooni, ja kontrollida, kas see üür on ka m6istlik. See organisatsioon, et ei v6ta aluseks korteri omaniku väljaminekuid, vaid v6tab aluseks vaid korteri suuruse, seisukorra, asukoha, ja mis samas kategoorias korterite eest teised üürnikud maksavad. Ehk siis ütleme, kui omanikul on korteriga seoses ca DKK 7000 väljaminekuid kuus, siis v6ib see organisatsioon vabalt otsustada, et tegelik reaalne üür selle korteri eest peab olema näiteks DKK 4000 kuus. Ja kui selline seis juhtub olema, siis ei saa omanik rohkem üürniku käest n6uda ega üürniku välja visata. Mis tähendab seda et omanikul tekib iga kuu DKK -3000 kahjumit korteriga seoses. Ja kui üürnik näiteks pool aastat on maksnud need DKK 7000 kuus, ja siis otsustatakse et tegelik üür on DKK 4000, siis peab korteri omanik tagasi ulatuva j6uga maksma üürnikule liigse summa tagasi.
Veel üheks tüngakohaks on see, et kuigi üürilepingusse on kirjutatud et m6lemal osapoolel on 6igus leping üles öelda 3. kuu ette teatamisega. See siis tegelikult ei kehti välja üürija puhul, kus on ülesütlemise ajaks alati 12 kuud. Selle k6ige juures peab väljaüürijal olema hea p6hjus üles ütlemiseks. Vastasel juhul ei ole üürija kohustatud sealt korterist välja kolima. Ehk siis p6hjused nagu: 1) soovin korteri müüki panna 2) soovin korteri välja üürida kellelegi teisele jne, ei ole piisavad. P6hjuseks peaks olema näiteks: 1) väljaüürija on tööasjus töötanud välismaal, ja soovib nüüd korteri üle v6tta ja tagasi kolida 2) väljaüürija on lahku läinud oma partnerist ja soovib korteri ise üle v6tta jne.
Ja neid tüngareegleid on tohutult. Selle k6ige tipuks on uskumatu, et see sama organisatsioon ei ole n6us väljaüürijaid abistama, et kindlaks teha algusest peale, mis oleks 6iglane üürisumma selle korteri eest. Ehk siis enamustel juhtudel saab 6iguse üürija, ja kannatajaks on enamasti väljaüürija.
Nii et kui ma enne m6tlesin, et kui ma oma korterit 1. jaanuariks müüdud ei saa, siis üürin välja, siis nüüd olen veendunud, et see hea m6te kindlasti ei ole. Iseenesest kurb et see seadusandlus nii eba6iglane on, sest turul on iseenesest nii n6udlust kui pakkumist, aga enamustel juhtudel on deal-breakeriks ebakindlus ja hirm "k6rvetada" saamises.
