Artikkel Jeremy Clarksonilt

Ostsin Eestist Top Gear saatejuhi poolt kirjutatud artiklite kogumiku nimega: "No tule taevas appi" ja nii head ja sarkastilist meelelahutust iroonilise t6eteraga pole mul tükk aega olnud. Siin üks artikkel nendel, kes hindavad sellist lugemist:

Meie vaesed verised tagalapoisid

No see läks küll hästi. Saddam Hussein on väärikalt hukatud, massihävitusrelvad on kahjutuks tehtud ja Iraaki vaitseb nüüd peaaegu sama hästi organiseeritud valitsus nagu Rootsit. Nii et nähes, et Basras on k6ik tipp-topp, pöörame tähelepanu Afganistani poole. Ja kui päris aus olla, ei lähe seal eriti hästi. Meie poisid on tulistanud seal viimase 15 kuu jooksul 2,7 miljonit kuuli. See teeb tunnis 250 tükki. Aga Taliban kipub oma plätudes ja Toyotades ikka lähemale. Ma hüppasin sealt eelmisel nädalal paariks päevaks läbi, aga ei saanud kahjuks eesliinile minna. Osaliselt oli selles süüdi logistika. Aga peamiselt oli selles süüdi asjaolu, et ma olen kohutav argpüks.

Ma kahtlustan siiski, et kui ma oleks ka läinud, poleks Talibanil sellest sooja ega külma. Kui mina peaksin aega teenima, paluksin ma m6istagi m6nd kontoritööd - soovitavalt Shotimaal. Aga t6elisele s6javäelasele meeldib s6dida. Nad on selleks treenitud ja päevas 6000 püssitäit välja lasta on neile rutiinne töö.

Minu süda muretseb rohkem tagalapoiste pärast. Nende elu on seal v6itlusest kaugel, plahvatuskindlate müüride, okastraadi ja valvekoerte taga täpselt nii 6udne, nagu üldse on v6imalik ette kujutada. Muidugi kui te ei viibi Nigeeria rentslites.

M6ned mehed paiknevad keset k6rbe Camp Bastionis. See on hall. Pilk liigub üle ääretu halle maju täis laagri pikkade hallide müürideni ja üle selle halli k6rbesse, mis jookseb horisondil kokku täpselt sama halli taevaga.Pole rohelist. Pole kollast. Pole leevendust.

Ja kuna tegu on s6javäega, peab k6ik käima nagu kellavärk. Armees ei kuule iial kedagi ütlemas:"Ma arvasin, et me lahkume 11 paiku." K6ik toimub kell 3 hommikul.

Ja öösel on seal külm. Meelem6istust viivalt valus külm. Nii külm, et isegi mägilased keeravad käised alla.

6nneks on telkides puhurid, mis k6lab ju kenasti. Aga paraku on neil vaid kaks reziimi: väljas ja nii sees, et selle peal v6iks kartulit praadida.

Kui olete Kandaharis, saate koha majas ja korralikud puhurid, mis imevad väljast sisse kogu tolmu ja puhuvad selle tuppa edasi sellise j6uga, et k6ik suitsuandurid kukuvad 6ige pea undama.

Jep. Ehkki olete keset täiem66tmelist s6da koos Apache hävitushelikopterite ja k6ige muuga, ei tohi siseruumides suitsetada, sest see kahjustab tervist. Samuti ei ole lahinguväljale lubatud ühtegi masinat - ja ma ei tee siin nalja-, mis eritavad rohkem heitgaase, kui Euroopa Liidu määrused lubavad.

Siin oleks kohane mainida neid tualetiuksi, mis on paigaldatud potist paari tolli kaugusele. Pole hullu, kui olete Douglas Bader (kaotas oma jalad II maailmas6jas), aga k6ik ülejäänud peavad jätma ukse lahti. Ja ma palun väga vabandust, aga oma number kahe tegemine teiste uurivate pilkude ees on aksepteeritav ainult siis, kui olete metsloom.

Siis astute dushi alla, mis on suurepärane. Kui üks väike detail välja jätta. Kuna vett napib, antakse seda nii jaopärast, et sellega ei saaks isegi last ära ristida. Kaugeltki mitte ei jagu seda enesetaputerroristi p6rna juustest väljapesemiseks.

6htuti pole seal midagi teha. Pole ühtegi j6usaali, ühegi kino, ühtegi baari, ühtegi basseini ega tenniseväljakut. Küll aga on pood, kus saab osta apelsinimahla ja kohvi. 6lut? Ei. Kuiv seadus valitseb isegi j6ulupühal.

Nii et siin on eesliini toidu, vee ja relvadega varustava tagalas6duri tüüpiline päev. Ärka. Raiu peitliga ninast jää lahti. Rooja kaaslaste silme all. Pese vasakut jalga. K6nni tööle. Tee tööd. K6nni sööklasse. K6nn telki, kui oled väsinud. Korda seitse päeva nädalas.

Ja see töö on p6rgulikult raske. Iga päev saabuvad lennukid ja veokid kraamiga, mis tuleb laiali jagada, m6eldes samal ajal, miks küll keegi kodusel Inglismaal arvas, et teil läheb vaja 200 ilma sahtliteta kontorilauda, 20 000 paari kokapükse ja - kuulake nüüd - 2000 purki südakarpe. M6ni relv ka? Ei. Lihtsalt südakarbid.

Kuninglikud elektri- ja mehhaanikainsenerid peavad samal ajal veetma päevi tühermaad läbi kammides ja kildudeks lastud veokeid ja tanke kokku korjates. Otsutades nende tagaaias vedelevate vrakkide kuhjade järgi, tuleb neil seda päris palju. Pole kindlasti lihtne tarida üle k6rbe baasi umbes Kuu jagu kaaluvat kaadervärki, teades, et Johnny Taliban saab sel ajal rahus sinu pihta k6mmutada. Aga no nende südakarpide pärast tasub ju end siiski tagasi lohistada, kas pole ...

Takkapihta pole sa seal pärap6rgus ju paar nädalat. Sinu teenistusaeg on kuus kuud, kuhu sisse kuulub vaid üks 14-päevane puhkus kodumaal. Teoreetiliselt. Paraku on kuninglikul 6huvägedel ainult kolm eelmise sajandi reisilennukit, mis kipuvad vanadusest alatasa katki minema. See tähendab, et esimesed 5 päeva oma puhkusest saad sa veeta Kandahari stardirajal ning siis veel viis tundi Brize Nortoni pagasikontrollis, enne kui keegi märkab sulle ukse avada.

Siiski-siiski, kui Gordon Brown viimati s6dureid 6lale patsutamas käis, oli tal ka r66mustavaid uudiseid. Ta teatas nimelt, et väed peavad jääma Afganistani veel vähemalt kümneks aastaks. Siis istus ta lennukisse ning s6itis koju.

Oi nad olid rahul. Kuue kuu kaupa veel kümme aastat. See teeb veel viis aastat nende noorest elust hallis alkoholiabas meres. Nii et pidage neid j6ulude ajal hea s6naga meeles.