Bad hair and make-up day

Eile oli mu aastate k6ige märjem päev vist. Ehk hommik algas sellega, et väljas lahistas vihma sadada nagu keegi kallaks ämbrist. Polnud miskit muud peale hakata kui tegin endale kaubandusliku väljanägemise ja hakkasin minema oma esimesele intervjuule. Rattaga läbi selle vihma rongijaama, sealt rongiga, ühte kohta, kust pidin rongi vahetama, mis LOOMULIKULT jäi hiljaks ca 15 min krt krt, seega minu varuaeg oli sinna nahka läinud, ja nüüd ei olnud aega Kokkedalis niisama ringi chillida, vaid pidin k6ige otsema tee leidma sinna firmasse. Kokkedali j6udes sadas veel hullemini vihma, ja kuna ma miskit eriti ei näinud, siis panin ma 6igeks kurvist mööda, ja ekslesin seal oma tükk aega ja siis l6ppppppuks leidsin selle 6ige koha, kuhu olin siis ca 10 min hiljaks jåånud. Hea esimene mulje küll mu potensiaalsele uuele tööandjale. Nii ja siis kohe v6eti mindi seal vastu ja t6mmati koosoleku ruumi, kus siis t6sine intervjueerimine lahti läks, mina aluspesuni läbimärg. Ja mina siis kuulasin mis neil öelda oli, ja siis tegin ise ka asjalikku ja professionaalset nägu. Tundus et intervjuu låks suht edukalt, KUNI hetkeni kui peale intervjuud uksest välja låksin ja peeglisse vaatasin - ripsmetush jummala laiali ja tukk mütsi all "ilusti" püsti pressitud a la Something about Mary tukk. Ole vait... sel hetkel m6tsin kyll et nad vist hoidsid ennast elu eest tagasi et mitte naerma hakata, ja kuidas nad üldse ühtegi s6na mis ma ütsin t6siselt said v6tta. Jeesus crist noh... påriselt kaa.... Arvasin et v6isin selle töökoha küll maha kanda. Siis peale seda intervjuud pidin tagasi rongijaama seiklema. Ja 6nneks sel hetkel enam vihma ei sadanud, kyll aga olin mina endiselt viimse niidini låbi mårg ja külmetasin megalt. Nii.... järgmine intervjuu oli kell 12:30 ja siis m6tsin et kui nüüd kiirustan siis ehk j6uan kodust läbi ja riided vahetada, et nii uppununa vålja ei näeks, aga kus sa sellega. Rong jäi taas loomulikult hiljaks ja parim nali selle juures oli see, et mu 10-korra piletid olid taskus jummala ära vettinud, et masin neid augustada ei suutnud, aga kuna ma olin need just ostnud, siis ei kavatsenud ma selle pärast uusi pileteid ka ostma hakata, lootuses et kui jänest s6idan, siis ÄKKI kontrollid SEE KORD ei tule. Ja tere tulemast Murphy seadus.... olid kontrollid loomulikult peal, ja mina siis vana enesekindlus ise näitasin oma vana piletit, kus oli tempel nii 6rnalt peal, et kuupäeva ja kellaaega ei olnd peaaegu v6imalik välja lugeda, ja mida 6nne - see trikk läkski läbi. :-D USKUMATU!!!!! Ja tänu sellele et rong piisavalt kaua hiljaks jäi, siis ei j6udnud ma loomulikult kodust läbi, vaid pidin otse teisele intervjuule minema. Rongiga linna, seal haarasin 7 Elevenist 2 baby bite'i (viineripirukas siis eesti keeles), et k6ht nii hullult ei koriseks, siis Orbit Winterfresh peale, ja edasi Kentucki l6vid. Teine intervjuu läks iseenesest paremini aga palka pakuti liiga vähe, seega ei usu et see töö loosi läheb. Nii ja peale teist intervjuud, oli ainuke m6te et tahaks v6imalikult kiiresti koju, kuivad riided selga, teki alla ja tass teed sisse. Ja kuna rattaga on alati sada jama rongi ja metroo jaamades möllata, siis olid mul l6puks närvid nii läbi, ja tuli välja et selle kiirustamise käigus kaotasin ma oma ühe tuttuue nahkkinda ära! :-(

Ehk siis selle loo moraal - You can get away with many things as long as you look confident! :-)

Ja ka see, et vihmase ilmaga on suht kasulik kasutada VEEKINDLAT ripsmetushi! :-D